Besta 88

tootjaBesta
mudel88
tootmise algus1988
IDB1
protsessorMotorola 68030
HDDSCSI
lindiseadeSCSI QIC
ajaluguUNIX-arvuti Nõukogude Liidust. Selle kohta käib ilus legend, et see arvuti töötati välja Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemias ning neid pandi kokku Zil-i tehases maailmatasemel liinil. Ma olen selle arvuti lahti võtnud ja uurinud. Neil võis ju maailmatasemel liin olla ja korpus võib ka nõukogude disain olla (aga ei tarvitse, kui plastist esipaneeli vaadata). Küll aga ei ole sisu nõukogude disain. Kasutatud on Läänes standardset siini erinevate moodulite ühendamiseks, trükkplaatide tinamaskis on ainult inglisekeelsed tähistused (solder side, component side, C15 jms, ainult ühe plaadi nurgas on ka kirillitsas viide NL Teaduste Akadeemiale). Kasutatakse on Motorola protsessorit, NEC-i mälusid, AMD ROM-i, NCR-i SCSI kettakontrollerit jms. Kas kõvaketas või lindiseade oli Maxtor'ilt ning isegi sisemised toitepistikud olid Lääne omad. Ainus vihje väljamaisele firmale oli esipaneeli valgusdioodide taga oleval väikesel trükkplaadil - seal on Inglismaa firma Pyramid logo. Võibolla olid nad seotud ka ülejäänud arvuti välja töötamisega, võibolla mitte... Besta-88 oli põlvkonna uuema protsessoriga kui eelmisena mainitud Cadmus ja teoorias oleks pidanud kiirem olema (ka taktsagedus oli kõrgem). Samas paljudes praktilistes ülesannetes (näiteks programmide kompileerimine) osutus tegelikult kiiremaks Cadmus. Põhjuseks oli arhitektuurne erinevus, mis ka tänapäeva erinevaid arvuteid eristab - Cadmusel oli eraldi kiire siin mälu ühendamiseks, Besta sees olid nii mälu kui välisseadmed ühe aeglase siini otsas. Eestis kasutati Bestasid mitmel pool andmebaasidega infosüsteemide jaoks, näiteks töötas mõni perekonnaseisubüroo andmebaas sellise arvuti peal. Konkreetne Besta on arvutimuuseumi antud Toomepalt.
eelmine omanikriigikantselei